Kuidas valida kasvuhoonet?

Korralik kasvuhoone püstitatakse pikkadeks aastateks  ja seetõttu ei tohiks valikut teha spontaanselt.  

Kasvuhoone peab sobituma aiaga ning pakkuma piisavalt mugavust, et aiatöö ei kujuneks tüütuks suviseks kohustuseks.

Sobiva valiku tegemiseks tuleks läbi mõelda parim võimalik asukoht ning kaardistada ka taimed, mida on soov kasvatada.  

Järgnevalt anname nõu kasvuhoone ja selle asukoha valimiseks.

Asukoht ja suurus

Kasvuhoonele asukohta valides ei tohiks piirduda vaid visuaalse sobivusega.

Ideaalne kasvuhoone paigutus on põhja-lõunasuunaline, kusjuures teised hooned võiksid võimalusel jääda kasvuhoonega võrreldes põhja poole, kus need ei hakka päikest varjutama.

Valgus on taimede kasvatamisel ülioluline.

Valitud paik peaks olema kaitstud ka tuulte eest, eriti juhul kui kasvuhoonele ei planeerita ehitada tugevat vundamenti.

Hoone sammaldumise ja katusele sügislehtede kogunemise vältimiseks ei tasu paigutada kasvuhoonet vahetult puude ja põõsaste kõrvale.

Suuruse planeerimisel tuleks kaardistada ootused ja arvestada, et need võivad aja jooksul kasvada.

Kui on soov kasvatada vaid oma perele suveperioodil tomatit ja kurki, piisab kuni 6-ruutmeetrisest hoonest.

Kui kasvuhoones kasvatakse nii mitmeid maitsetaimi kui erinevaid vilju talviseks sissetegemiseks, on ruumi tarvis rohkem.

Kasvuhoonete materjalid

Kasvuhooneid on aegade jooksul ehitatud erinevatest materjalidest ja veel mõned aastakümned tagasi oli levinuimaks lahenduseks puitkarkassile paigaldatud kile.

Tänapäeval sellist lahendust esimesena ei soovita, sest ühelt poolt pole puit ja kile kuigi vastupidavad ja teisalt on tüütu igal sügisel kasvuhoonekilet kokku ja kevadel uuesti lahti lapata.

Tänapäeval on saadaval kasvuhoonematerjalid, mille puhul võib rääkida kordades pikemast elueast.

Näiteks nii alumiiniumist kui terasest karkass kestab heaperemeheliku hoolitsuse korral väga kaua. 

Mõlemal karkassimaterjalil on siiski omad plussid ja miinused.

Alumiinium on oluliselt kergem, seega lihtsamini transporditav ja kokkupandav.

Kergus on samas ka alumiiniumi miinuseks ehk materjal nõuab tugevamat kinnitamist maa külge.

Lagedal väljal võib tormituul tõsta korralikult kinnitamata alumiiniumkarkassi maa küljest lahti.

Terase plussiks ja miinuseks on materjali raskus, mis hoiab kasvuhoonet tuules ja tormis kindlalt kinni, kuid teeb kasvuhoone püstitamise keerukamaks.

Tsingitud terase puhul pole põhjust peljata ka roostetamist, enamik tootjaid annab materjalile 10-aastase roostegarantii.

Kasvuhoone kattematerjalina kasutatakse tänapäeval eelkõige soojust isoleerivat polükarbonaati.

Võrreldes traditsioonilise kile või klaasiga on polükarbonaat tugevam ja vastupidavam ega karda tuult ja rahet.

Tähtis on teada, et mitte ükski kasvuhoonematerjal ei kannata suurt kogust lund, seega tuleb talvel lund regulaarselt katuselt eemaldada.

Kasvuhoone vundament

Vundament on oluline osa kasvuhoonest, sest tagab stabiilsuse ja hoiab eemale mutid ja vesirotid.

Kui kasvuhoone on suur ja alumiiniumist, tuleb planeerida statsionaarne betoonist vundament.

See aitab vältida ka külma ja niiskuse poolt tekitatavaid kahjustusi, mis võivad põhjustada karkassi raamide paindumise.

Kui kasvuhoone on väike, võib selle kinnitada maa külge ka tugeva puidust raami abil, aga see lahedus pole igavene, isegi kui tegu on immutatud puiduga.

Lisavarustus

Uue kasvuhoone planeerimisel tasub soetada ka kasvuhoonetele mõeldud lisavarustust.

Näiteks automaatne õhutamissüsteem avab ja sulgeb aknaid vastavalt kasvuhoone temperatuurile ise.

Tõhus abi on ka automaatsest kastmissüsteemist, sest suuremas kasvuhoones on tülikas iga päev kastekannu või voolikuga taimi kasta.

Vaata lisaks

Aiavõrk.ee – kõik aedade ehitusest

Uudistoode – 6-nurkne kasvuhoone